Hommikul rääkis raadios, et Maksu- ja Tolliamet kaotab sada töökohta, et kulusid kokku hoida. Ülejäänud vangerdatakse ümber, nii et kogu töö saab ikkagi tehtud. Huvitav, miks neid sadat kohta siis juba ammu ära ei kaotatud, kui ka ilma nendeta saaks hakkama? Umbes et "midagi kasulikku meil sulle teha pole anda, istu siis niisama kontoris, vaata netist uudiseid ja joonista märkmikusse kriipsujukusid." Aga nüüd on põhjust üleliigne rasv maha ajada.

Säästlikult elada pole ju üldse raske. Võid valida poes 15 krooni maksva leiva asemel 8 krooni maksva leiva. Võid hommikuti tänavatulede valguses teed juua. Võid papipakendid maale saata, selmet need prügikasti visata. Ma tean, et kui vaja, võin ma nädal aega ainult teest, leivast ja Poola õuntest elada, ja ma ei kurda. Telekavaatamise asemel on hoopis toredam elektrita toas põrandal istuda ja perega juttu rääkida või isaga kuus mängu järjest koroonat mängida (millest kaks mängu ma võitsin!!!). Vahel on tore hoopis rahatu olla, sest ühes rahaga kaovad ka mõningad mured.

Jah. Ilma madalseisuta pole kõrgseisu...

Kui majanduskriis on läbi, kas siis hakkavad inimesed jälle raiskama?

Inimesed on aeg-ajalt jube vaimukad, isegi koolis:

G.L, meie ladina keele õpetaja: "Seal on üks naine...ja kaks naine...ja kokku on mitmus naised."

G.L:"Ärme teeme täna rohkem midagi.Kui me veel midagi teeme, siis Sutt ei saaks mõhkugi aru."

J.T, filosoofia: "Armumine on nagu mürk, korra jood, siis tahad veel."

J.T: "Kui üks kirjanik kirjutab pool lehekülge "Fakk juu, fakk juu, fakk juu.."
Edgar: "Te mõtlete Tammsaaret?"

Oliver: "Mis sa arvad, kas tänapäeva inimesel on rohkem käske või keelde?"
Kaia: "Kindlasti."

Jari: "Vahepeal mu kõrv kaob ära ja siis ma ei saa õigesti laulda."

Juku: "Aga mis selle seisukoht...seisukoha...noh...suhtes...?"

A.L, bioloogia: "Iseenesest me võime meessugu käsitleda kui parasiite. Mehe ülesanne on jätta oma geneetilist materjali võimalikult igale poole."

Juku: "Ma tean, aga ma ei tea, mida ma tean."

E.P, ajalugu: "Ei maksa arvata, et sakslased tulid Saksamaalt." - Eesti keskaja kohta.

Ets (ajaloos): "Keegi ei tea neid kohti, need on ainult kaardil!"

K.P, ingl.k: "You look so exhausted...like slaves."


K.P :The teacher's book is so clever. It shows how stupid the teachers are.

K.P: " What are the drawbacks of being your own boss?"
Karl-Johannes: "You are lonely."

sealpool klaasi...
inimesed lähevad mööda. kõigil on kiire.
neile, kel pole, ma naeratan.
tõstke pead, mu kallid.
mu kurvad ja hallid. vaadake, ülal ei ole kiire.
ülal on aega.
ülal on katused, taevas,
sinine taevas,
ja taeval ei ole piire.
ja katustel pole piire.

nad vaatavad, aru ei püüagi saada,
neil on seks liiga kiire.
miks ma küll naeran...
astuvad edasi, hall tee täis piire.
ohkan ja unustan taeva, helesinise taeva,
ja ise sealpool klaasi
on minulgi sama kiire...




___
säästumarketi järjekorrad ei ole toredad.

valgus pani raheterad helendama
hetkeks
enne kui neist pori sai
mis autorataste all
ära valgus
sügisest taas talveks sai

hetkeks
tõusis pilk
keerlevatelt teradelt
ja üheks teiseks pilguks sai

sisemiselt kevadelt
julgust saades

libises ja porri käis.

Ema ütles, et raha eest tuleb midagi meeldejäävat osta, muidu kulub see niisama ära. Mantlit ma ei ostnud, aga ostsin kummikud. Mul pole kunagi kummikuid olnud ja nüüd äkki on. Punased. Tagasi koju kõndisin justnimelt kõigist lörtsiaukudest läbi, mis saada olid. Siiras rõõm oli- kujutad ette, kummikutest.

Paistab, et kodusõda lõppes sama järsku, kui algaski. Ühel hetkel polnud vaikivast ajastust jälgegi, tõstsime tuba ümber, hüppasime üle voodist järgi jäänud "võsa", keerasime kruvisid ja pühkisime tolmu. Nüüd on meie tagumises toas Punane Nurk ja Workshop ja esimeses toas Aknalaud. Kööki otsustasimegi puhtana hoidma hakata. Siis on sealgi hea. Õhtul kokata või hommikuti aknalaual istudes teed juua ja aknatagust igahommikust kino jälgida. Võib- olla oli see isegi hea, et ma ühel hetkel olin tõsiselt selle ees, et minema kolida. Pani hindama ja aru saama, et 417 on juba koduks muutunud. Täna on mul üle mitme aja hea meel kojuminekule mõelda.

Ma tunnistan: olen kade inimene. On olemas positiivne kadedus ja negatiivne kadedus, üks on loov, teine hävitav jõud. Ma vaatan Internetist talvefotosid ja olen kade, sest mina ei oska selliseid teha. Ma loen Laura või Hanna või kellegi võõra blogi- ja olen kade, sest mina ei oska nii hästi kirjutada.
Mul on ju ka blogi. Ühe sissekandega kahe aasta jooksul, see Keenia-luuletus. Maria luges selle koolis ette ka, eile rääkis. Oli vist meeldinud mõnele. Kui ma nüüd kirjanikuks peaksin hakkama, siis oleks mu pseudonüüm Üks Sõbranna.

Jõgi hakkab jäätuma. See on huvitav protsess, eile hommikul nägi jõgi välja nagu
keegi oleks sinna suure koorma Isoveri villa kallanud. Täna hommikul oli juba rohkem jää nägu. Ma ootan põnevusega aega, millal saab üle jõe linna minna, nii et ei pea üle ristmikute kõndima, ei pea kuulama undavaid autosid ja busse.

Pühapäeval oli linnas puhkus. Kõik istusid lumetormi hirmus kodus, kuigi tegelikult oli linn muutunud talve võlumaaks. Läksin bussijaamast koju, pärast pooltteist tundi sõitu. Kõik kesklinna kitsad tänavad olid mattunud lume alla. Ilus oli. Kevad on küll kõige ilusam aastaaeg, aga korralik Suvi, Talv ja Sügis ei jää sellele sugugi alla.

Terje: ma tahaks Maaale

Hanna: ee ma tahaks hispaaniasse

elan jõe taga

Ilmselt võib- olla ongi igav
kui silmades peegeldub kuu
neid teisi
seal bussipeatuses
keegi ei märka

kui kell vahetati ära
on aegki võib- olla uus

ainult jõgi on ikka veel alles
ja alati hommikul ärkab.