esmaspäev, 6. september 2010

Ronides trepikodades
variseb krohv
hommikut tähistab mustvalge kohv
kriimudes aknaist
õlgu soojendab külmunud päike
olen veel väike
tahaksin öelda
aga ei saa...

1 kommentaar:

Margus ütles ...

Olin ühes hetkes, mida oleks soovinud, et sina kirjeldaks. Vihmasadu, tundus selline igavikuline sügis hetk, jalutades läbi Tallinna koju, kui seda võib koduks nimetada. Lehed langemas, kollased, ja siis kuuled kuskilt muusikat, üht lugu, ilm on tuuline ja selline sügisene meeleolu, mõned inimesed veel kuulamas, kuidas muuskik mängib ja akustiline kitarr kõlab ja selline naeratus tuli näole, et see on see, kes ma olen. Tuli meelde film August rush, ei oska kirjeldada seda tunnet paremini, aga hea on südamelt ära saada kohas, kus seda mõistetakse. Hea, et oled olemas, kuskil.