Jah, maailm on ilus ja suur ja veel suurem on Jumala armastus meie üle. Ainult et me oleme kohati oma isale väga üleannetud lapsed, kes kordavad endale kangekaelselt, et nad saavad ise paremini hakkama ja nad ei vaja mingit Isa, kes tahab nende elu muuta igavaks ja üksluiseks. Aga igav ja üksluine paistab see elu üksnes sellepärast, et selles on palju vähem konflikte, muresid ja traagikat. Ta tuleb ja võtab meie pealt kogu meie koorma ja paneb meid sisemiselt rõõmust ja kergusest tantsima, isegi kui me oleme suletud kongi. Ta annab meile rahu, ja me muutume õnnelikuks, aga siis pole me enam pealtvaadates sugugi nii huvitavad, sest õnn ja rahu pole pooltki nii köitvad kui mure ja rahutus.

Nii et ma olen vist praegu üsnagi igav inimene, sest minu sees on lihtsalt lõpmata suur rõõm. Ja ma tahaks seda rõõmu anda ka teistele, mitte sellepärast, et neid kammitseda või igavaks teha, vaid vastupidi, et nad muutuksid sama vabaks ja kergeks, nii et tõuse või lendu.

byron king - breathe