Veel üks päev voolab
hommikust õhtuks
küünal põleb ja
kell tiksub armutult
juba ööd

lõpetan tööd
mida tööks nimetada ei tohikski


ja muusika voolab olematusest
olematusse
algab ja lõpeb
ja siis on kõik täiesti vait.

kui naaber kõrvaltoas ainult köhikski!
siis ehk ei tunduks
mu pesa kesk kollaseid seinu
nii üksik ja
mahajäet' paik