Jõulud on rahu püha, rõõmu püha, uuestisünni püha.
Maailmale, milles on kõigest hoolimata jubedalt palju armastust.

Magamiseks ei jää eriti aega, sest nii palju on imelist pidevalt ees, mis muidu jääks hoopis märkamata. Ei raatsi maha magada ei lühikest päeva ega müstilist lumehangi täis ööd.

Linnad lähevad mööda, autoakende taga sajab tihedat lund, raadios lauldakse ja tehakse intervjuusid. Rasked hanged aedade äärde lükatud, värvilised tuled katustele sätitud, poekeste ees, reklaamid, jõulutuled. Üksikud tulukesed metsa vahel, halli taeva ja maa vahel, lähevad mööda, tulevad taas, silmad vajuvad kinni.

Jõulurõõm. Või lihtsalt, rõõm. Selle üle, kui ilus siiski on see maailm, kui vägev on Looja, ja kui õnnelik võin olla mina, et mulle on nii palju antud. Erakordselt head sõbrad, näiteks. Ja palju rõõmu :) Need pikad öised jutud, mida on jälle saanud peetud; öösiti on teistmoodi olla. Sada laulmata laulu, aliasemängud, muusika ja võõrad linnad.

Aitäh.