Tänased uudised:

Trepikoosolekud koguvad hoogu:
Vahetundidel, kui klassis ei jätku enam hapnikku ja müratase tõuseb talutavast kõrgemale, otsib üha enam isikuid varjupaika koridoridest, eriti soojade radiaatorite ümbrusest. Seal me siis seisame ja koguneme ja küsime, kes käib koolis ja kes ei käi ja kas see lõppude lõpuks on loogiline või ei ole üldsegi mitte. Ja vahepeal teevad Karlid paar trikki, ronivad mööda seinu ja üritavad toetuda olematutele trepikäsipuudele. Kuni me inka tundi hiljaks jääme - jälle.


Peauudis: Toimus kohtumine liuväljaga - silmast silma:) Nüüd kõnnin ringi, Quasimodoks ristitud, üks kulm kolm korda suurem kui teine. Kooriproovis tuldi küsima, mis juhtus. Katsetasin erinevaid variante, näiteks "Läksin liuväljaga kaklema -mina jäin peale:)" Lõpuks vajusime Kunstide Maja garderoobis naerukrampidesse, kujutledes, kuidas on võimalik korraga kahe silma peale kukkuda, kuna Teele seletas: "Oh, ühe mu sõbrannaga võrreldes sa oled veel päris kobe!" Too olevat Jõumäel kah talisporti harrastanud.

Igatahes, selgub, et ma polegi maailma osavaim uisumanööverdaja. Toimus teatevõistlus, meie Karmeniga esinumbrid, kihutasime siis läbi väiksemate laste summa, kes kaootiliselt edasi - tagasi sõelusid, nagu uisuväljadel ikka. Poolel teel kohtusin ühe tagurpidi liikleva poisiga, kelle jaoks olin ma nähtamatu, ja nii lendasin üle tema uhke manöövriga otse vastu veepinda, mis oli talviselt kõva ja ebasõbralik. Kulm, mille peale maandusin, ei reageerinud sellele just kõige rõõmsamalt.

Allikad väidavad (jah, peamiselt Karl), et kõige naljakam oli hoopiski asjaolu, et ma tõusin sealt üles ja sõitsin oma teatesõidu lõpuni. Show must go on! Kahjuks, ma kaldun arvama, et meie võistkond kaotas...

Igatahes, paari lähema nädala jooksul ma iludusvõistlustele minna ei kavatse. Käin lihtsalt mööda linna ringi ja hirmutan inimesi:) Või siiski? Võib-olla on sinine uus must?...

Naeruteraapia: Pole vist ammu nii palju naerda saanud kui tänase päeva jooksul. Suur osa sellest oli loomulikult põhjustatud sellest, et ma kulmu ja mitte huumorisoone peale maandusin, kuid tegelikult, kui aus olla, oli meil ka ülimalt tore inglise keele tund. "I use my pear (pair= Regina) to get rid of my apple tails," näiteks, ja Suti arbuusinätsud... Huvitav, kui iga päev oleks sama lõbus, kas koolis oleks mõnusam käia või harjuks inimesed sellega varsti ära nagu ilusa ilmaga ja kukuks ikka virisema?

Käige siiis soojalt riides ja minge uisutama!

Tegelikult on Jumal teinud meile erakordselt ilusa maailma, milles elada.