teisipäev, 21. aprill 2009

aitäh, et Sa olemas oled.

Sina, kes tulid ja oskasid mind jälle üllatada, tõepoolest, nagu filmis. Ja kas tead, sa oled mul nüüd telefoni pimenduspilt, hahaa.

Sina, kes kuulasid mind kolm tundi, kuidas ma endast lugesin, kõike neid hetki, mida pastakaga kirja pandud, viimase kahe kuu jooksul. Minu vanaema.

Sina, kes alati koju tulles ninapidi ekraanis kinni oled, valgete juustega õde. Meil on ühine tee, mäletad. (Tõenäoliselt Earl Grey:D)

Sina. Sina. Sina....

Aitäh, et te olemas olete. Et ma ka üksi olles end üksildasena ei tunne.

Ja Eesti on ilus, hoolimata kogu sellest prügist.

Kommentaare ei ole: