Kuidas sa ütled vene keeles "ma mõtlen, järelikult olen olemas"? Ja dumaju, poetamu ja .. ?

Järjekordne jalutuskäik läbi linna, jõulupühade teisel õhtul, vanadega. Ma pole ammu nii naernud. Seisime sillal - Elisa, mina, Martin ja Hardi - ja lihtsalt naersime. Lõpuks ei saanud enam keegi aru, millest me rääkisime. Lihtsalt oli hea ja kerge olla, ainult kõht oli natuke tühi ja varbad külmetasid.

"Ükskord üks joodik üritas mu sõbrale selgeks teha, et pe**setäis on mõõtühik," seletab Hardi. "MA näen seeni," sonib Martin, me naerame tükk aega, ja siis küsib Elisa: "Kus?"

Kes siis ikka nalja teeb, kui ise ei tee!