Maaliline on maal olla.

Päike hakkas paistma, läksime Tommiga suurele ringile läbi jäise alevi. Tommi on ILUS. Isegi Hannes Tomingas ütles, et "sul on ilus koer" - sattus täna jälle mööda tänavat vastu tulema. Ja turuplatsil oli mõni üksik inimene, kella kahe ajal keset teisipäeva pole alevi peal mitte kedagi. Üks naine ainult hüüdis ühele teisele "Oh, sa ka ennast nii koleda ilmaga välja ajanud!" JA ma mõtlesin, mis pagana ilm peab küll olema, et keegi selle kallal ei viriseks. Ei saa ju ometi keset veebruari kolmekümnekraadist soojust tahta.

Mitmes kohas elamisel on üks hea külg ka, kotti ei peagi kunag päris lahti pakkima, alati oled justkui teel. Homme jälle lähen. Eks ole juba paigal oldud ka. Käisin kõik vanad armsad kohad läbi: kooli, raamatukogu, muusikakooli, vanaema juures. Vaatasin mingit hollivuudikat üks õhtu. Jalutasin, laulsin, piinasin vana häälest ära klaverit. Ja ma olen rahul, hoolimata sellest, et kolm korda järjest koroonas pähe sain, rääkimata malest.


uni tuleb, aga terje ei lähe veel magama. tahaksin praegu luuletada, aga ühtki sõna ei tule pähe.