Tuvid mu ees tõusevad lendu
kui läbi nende ja
inimeste
bussijaamast mööda
kiirustan
tiivustatuna taeva
kahesaja viiekümne kuuest
erinevast hallist
ja kolmest inimesest, kes alati hommikul vastu tulevad
peatänav on pilgeni lörtsi täis
sest miks peatänavalgi ei võiks
lörtsi sadada
kooli jõudes on jalad märjad
ja treppidel jooksmisest
märg
selg
aga ma tunnen end täna kergena
nagu tennisepall
tahaks hüpata, hüpata, hüpata
sest
Jüri ju ootab
päris ei oota ju.
teisipäev:
linn on mustvalge
mustvalge on teisipäevahommik
tuvid tõusevad jälle jalge alt lendu
kudrutades
krudisedes
sabasulgedes hommiku hallid toonid
neist jäävad tänavale maha
lörtsised jäljed
kolmapäev
peale hommiku suurt nagu midagi polnudki
tuvid kadunud
teatri ees suur hall buss
aga pärast paistis päike
juuksed sillerdasid kaerakuldselt märtsiõhtu
viimastes kiirtes
ja tuvid olid kadunud ja
tänav oli kuss.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar