Su käed on nii suured, soojad ja pehmed, ma kaon üleni nendesse ära, ja kui Sind pole, tunnen ma ikkagi neid käsi igal pool enda ümber. Ja ma olen tervenisti ärkvel - mitte nagu kevadine karu, vaid painduv nagu ahv, nagu pisike pärdik, kes ronib üle palgihunniku teisele poole jõge.
Vaata, lund sajab, kevade pehmet laia sulalund. Sauna teisel korrusel on mõnus puu ja õhu lõhn ja taevas helendas öösel, kui ma üksinda heinarullide otsas muusikat kuulasin ja ootasin.
Veel üks TEE (Tõeliselt Elatud Elu) hetkedest.
Kunagi ma räägin Sulle selle loo, siis kui tuleb paras aeg.
1 kommentaar:
terje sa oled metafooriline.kuid nende ilusate sõnade taga on üks ja sama asi-meeldivus
(ma aimasin, mida sa öelda tahad ;) )
Postita kommentaar