teisipäev, 20. jaanuar 2009

Ja siis kõndisime läbi linnakuubiku oma suunas, tuled põlesid seestpoolt, ülal oli must öötaevas ilma ühegi täheta. Kõndisime, rääkisime, samm mõõtis rahulikult tänavaid ja juttu oli liigagi palju. Filosoofiaringist. See oli nii paigas täna. Humanismi humaniseerimine. Miks inimene inimkonna vastu nii vaenulik on? Ökoekstremistide arust oleks maailmal parem, kui inimesed üldse ära kaoks. Mina arvasin, et kellegi maailmapilt ei tohiks nii mustvalge olla, ja joosep tammol oli õigus, et kui kõikide seisukohtadega paindlikult nõus olla, kaob oma arvamus hoopis (väitleja sündroom). Vaatasime, kuidas Ameerika Ühendriigid tähistavad oma uut presidenti ja hoopis teiselt suunalt tuli taaskord Lummatusetunne.

Teate ju seda. Vaevutajutav, või koguni tugevam tardumushetk, mis tekib üliharva neil hetkedel, kui tabad Meistri tema töölt. See oli siis, kui ma väikesena kuulasin vanaisa jutte tema lapsepõlvest esimesel Eesti ajal, see oli siis, kui grethen tegi Caesari salatit ja vanaema joonistas kasse, suvel laeva peal, kui maria cappuchinosid valmistas - ja see oli nüüd, võõras, aga hubases kodus Havai pannirooga ja Massachussetsi apelsinikooki maitstes, tee sinivalgetes portselantassides.

Tean, tean, toit pole kõige tähtsam, filosoofiaringi põhiasi on tegeleda filosoofiaga. Aga See oli tõeline kunst, ausõna.

Ja siis kõndisimegi läbi linna, jala koju - sest jala käia on mõnus. Vaikselt tunnen, et meist hakkavad siin inimesed saama, sellised humanitaarinimesed, kelle maailmapilt pole telliskivi telliskivi haaval üles ehitatav müür, vaid pildisein, kuhu koguneb üha rohkem ja rohkem ja see, kui alguses servad kokku ei jooksegi, ei tähenda veel ummikut. Mis siis, et me seal teatrimängus põrusime. Me saime sellest kasu, meie pildiseinal on nüüd mõni tükk rohkem. Ja süües kasvab teatavasti isu.


Homme on jälle päev... Nii väga kui ma tahaksingi ennast haletsedes haigeks nimetada ja diivani peal teki sees põdeda, praegu pole puhkust ette nähtud. Mis see siis on, et ma sellel pean oma elu dikteerida laskma. Küll ta läheb, nagu tuligi. Lihtsalt paar päeva on mul salli- ja teesõltuvus ja mu hääl pole just le plus merveilleuse. Aga, järelemõeldes, keda huvitab.

yours faithfully (kui adressaadi nime ei tea, siis on faithfully....või oli see vastupidi?... )
terje.

Kommentaare ei ole: