Punamütsike [ ainult et musta mütsiga] läks haigele vanaemale [tegelikult isale] kooki ja moosi [antud juhul Pärnu Postimeest ja mingit autodeteemalist raamatut] viima. Vanaema [isa] juurde oli pikk tee läbi metsa [linna], aga Punamütsike jõudis elutervelt kohale, jäämata [seekord] isegi lilli korjama. Vanaemal [isal] olid normaalmõõdus silmad, kõrvad ja suu ja ta ei üritanud Punamütsikest ära süüa [kuigi tal oli kõht tühi küll, sest haiglas ei anta üldse süüa].

Aga tegelikult on see mõttetu muinasjutt, sest seekord pole siin ühtki kurja hunti.